Otsustamine

Me koguaeg otsustame selle maja renoveerimise asjus ringi. Kas alustada vundamendist või ikkagi katusest- see on küsimus :) Muidugi hea on tegeleda otsustamisega, kui remondi jaoks on antud hetkel raha 200 euri. Pane katust või vaheta palke, aga mitte midagi selle eest ei saa :) Samas katus on auklik ja vajab lappimist. Mees arvab, et paneme bituumenplaadid peale sellele katusele ja saame 20 aastat katuse remonti edasi lükata. *Samas on katuse konstruktsioon jama, peaks sarikaid lisama ja katuse raskust vähendama, kuna sel põhjusel savisein ju jooksis maja alt minema. Mina arvan, et võtab uue laenu ja teeb need katuse ja palgivahetamistööd ära, siis on asi vask ja maja korras. Muidugi tähendab see tarbimislaenu võtmist, ega meil ju kuskilt seda pappi muidu võtta pole. Aga siis saaks ju maja uuesti ära hinnata ja eluaseme laenu suurendada selle võrra. Maksaks tarbimislaenu tagasi ja oleks madala protsendiga see laen. Vaja oleks seda raha ju ainult miski 6000-7000 euri. Tegemist pole ju suurte summadega. Muidugi kui laenu juba võtta siis tahaks ikkagi laastukatust. Sarika ja palgimaterjali saaks me sõbralt tasuta, peaksime ainult ise selle metsast üles otsima ja kohale vedama, see on suur asi. Tundub lihtne, onju :))) Tegelikult on nagunii ilge jama selle metsast materjali vedamisega, vaja on transporti jne.  

Ja vahele loeme aga käsiraamatut, kuidas peaks tegema. Jõle hea raamat, vaatad ka teisi maamaju hoopis asjatundlikuma pilguga. Uus lemmiksõna sellest raamatust on - surnuks remonditud maja. See on see maja, kuhu on pandud uued aknad, uus laudis ning maja ei tundugi enam vana, vaid on surnuks remonditud. 

 

* Mees parandas mind, et ta ei taha mitte katuse panekut edasi lükata, vaid säilitada seda maja sellisena nagu see on, et ei läheks enam hullemaks see olukord.

Hakkab looma

Sellise puhveti otsustasime säilitada, muidu on suurem osa majas oleast mööblist saepuruplaadist mööbel. Selle stereokeskusega on ka hea lugu. Nimelt mu mees rääkis tööjuures, et oleks sanga vaja (no väikest kassett-raadiot). Ja üks töökaaslane ütles, et temal on. Järele minnes selgus, et tegemist on 90-ndate gigantse stereokeskusega, millesse mahub 3 cd-plaati sisse, omab duubel kassetikat ja raadiot :)

 Kööginurk näeb välja nüüd selline. Imelik, aga just selles nurgas viskab sellist eriti kirbet lõhna. Samas on seda kappi liigutatud ning seal ei tohiks olla enam rotilaipu.

 Meie külmkapp, mõnus vana snaige. Saadud jälle mehe töökaaslase käest.

 Savisein on ka nüüd tapeedist vaba. Suht jube näeb välja, aga küll see läheb paremaks.

 Kui maja ostsime, siis lubas mees mulle võrkkiike. Nüüd on see paigas :)

Ja võrkkiigest avaneb selline vaade. I M E L I N E :)

Olime sel nädalavahetusel lausa kaks ööd Kasesalus. Midagi tehtud eriti ei saanud ja ega lastega ei saagi. Mees niitis natukene ja mina sain ühe vao maasikaid järelkõblatud, aga tore oli ikkagi. Veetsin aega võrkkiiges ajakirju lugedes ning nautides imelist vaadet, seda kõike muidugi minimaalselt. Kõige rohkem aega ajasime kaksikuid mööda hoovi taga, või tegin süüa/pesin nõusid. Aga kägu kukkus ja ööbik laksutas :)

Maasikad vol 2

 Enne oli see põld selline

 Nüüd on maasikad väljas, vaja veel korralikult ära kõblata ja siis on ok

Kasvuhoones kasvab basiilik, tüümian, redis, salat, till, rukola, petersell ja üks nurk jäi lillede ette kasvatamise jaoks.

Et nüüd mitte lasta inimestel ekslikult arvata, et ma olen hakanud aianduse tüübiks, ütlen kohe ära, et kasvuhoonesse külvas kogu kraami minu ema. Mina olen siiamaani see, kes võib rohida vms lihtsamat tööd teha, aga taimede kasvatamise soont mul pole.  Eks näha ole, kuna ma ületan selle enda arvamuse, et mina ei saa isegi mitte kaktusi kasvatada, isegi need suretan ma välja. Ju on vaja pealehakkamist ja küll siis see aiandus ka hakkab välja tulema, aga praegu ma veel ütlen emale, et võta see aianduse asi enda peale. Ja ta võtabki :)