Suvised asjad

 Remonti pole Kasesalus viimasel ajal teinud, tegeleme hoopis koriluse ja suvitamisega

Lõket teeme ka

Ega me pole remondist võõrdunud, oleme lihtsalt olude sunnil pidanud mujal ka remonti tegema ja Kasesalu jaoks ei jätku aega :(

Otsustamine

Me koguaeg otsustame selle maja renoveerimise asjus ringi. Kas alustada vundamendist või ikkagi katusest- see on küsimus :) Muidugi hea on tegeleda otsustamisega, kui remondi jaoks on antud hetkel raha 200 euri. Pane katust või vaheta palke, aga mitte midagi selle eest ei saa :) Samas katus on auklik ja vajab lappimist. Mees arvab, et paneme bituumenplaadid peale sellele katusele ja saame 20 aastat katuse remonti edasi lükata. *Samas on katuse konstruktsioon jama, peaks sarikaid lisama ja katuse raskust vähendama, kuna sel põhjusel savisein ju jooksis maja alt minema. Mina arvan, et võtab uue laenu ja teeb need katuse ja palgivahetamistööd ära, siis on asi vask ja maja korras. Muidugi tähendab see tarbimislaenu võtmist, ega meil ju kuskilt seda pappi muidu võtta pole. Aga siis saaks ju maja uuesti ära hinnata ja eluaseme laenu suurendada selle võrra. Maksaks tarbimislaenu tagasi ja oleks madala protsendiga see laen. Vaja oleks seda raha ju ainult miski 6000-7000 euri. Tegemist pole ju suurte summadega. Muidugi kui laenu juba võtta siis tahaks ikkagi laastukatust. Sarika ja palgimaterjali saaks me sõbralt tasuta, peaksime ainult ise selle metsast üles otsima ja kohale vedama, see on suur asi. Tundub lihtne, onju :))) Tegelikult on nagunii ilge jama selle metsast materjali vedamisega, vaja on transporti jne.  

Ja vahele loeme aga käsiraamatut, kuidas peaks tegema. Jõle hea raamat, vaatad ka teisi maamaju hoopis asjatundlikuma pilguga. Uus lemmiksõna sellest raamatust on - surnuks remonditud maja. See on see maja, kuhu on pandud uued aknad, uus laudis ning maja ei tundugi enam vana, vaid on surnuks remonditud. 

 

* Mees parandas mind, et ta ei taha mitte katuse panekut edasi lükata, vaid säilitada seda maja sellisena nagu see on, et ei läheks enam hullemaks see olukord.

Hakkab looma

Sellise puhveti otsustasime säilitada, muidu on suurem osa majas oleast mööblist saepuruplaadist mööbel. Selle stereokeskusega on ka hea lugu. Nimelt mu mees rääkis tööjuures, et oleks sanga vaja (no väikest kassett-raadiot). Ja üks töökaaslane ütles, et temal on. Järele minnes selgus, et tegemist on 90-ndate gigantse stereokeskusega, millesse mahub 3 cd-plaati sisse, omab duubel kassetikat ja raadiot :)

 Kööginurk näeb välja nüüd selline. Imelik, aga just selles nurgas viskab sellist eriti kirbet lõhna. Samas on seda kappi liigutatud ning seal ei tohiks olla enam rotilaipu.

 Meie külmkapp, mõnus vana snaige. Saadud jälle mehe töökaaslase käest.

 Savisein on ka nüüd tapeedist vaba. Suht jube näeb välja, aga küll see läheb paremaks.

 Kui maja ostsime, siis lubas mees mulle võrkkiike. Nüüd on see paigas :)

Ja võrkkiigest avaneb selline vaade. I M E L I N E :)

Olime sel nädalavahetusel lausa kaks ööd Kasesalus. Midagi tehtud eriti ei saanud ja ega lastega ei saagi. Mees niitis natukene ja mina sain ühe vao maasikaid järelkõblatud, aga tore oli ikkagi. Veetsin aega võrkkiiges ajakirju lugedes ning nautides imelist vaadet, seda kõike muidugi minimaalselt. Kõige rohkem aega ajasime kaksikuid mööda hoovi taga, või tegin süüa/pesin nõusid. Aga kägu kukkus ja ööbik laksutas :)

Maasikad vol 2

 Enne oli see põld selline

 Nüüd on maasikad väljas, vaja veel korralikult ära kõblata ja siis on ok

Kasvuhoones kasvab basiilik, tüümian, redis, salat, till, rukola, petersell ja üks nurk jäi lillede ette kasvatamise jaoks.

Et nüüd mitte lasta inimestel ekslikult arvata, et ma olen hakanud aianduse tüübiks, ütlen kohe ära, et kasvuhoonesse külvas kogu kraami minu ema. Mina olen siiamaani see, kes võib rohida vms lihtsamat tööd teha, aga taimede kasvatamise soont mul pole.  Eks näha ole, kuna ma ületan selle enda arvamuse, et mina ei saa isegi mitte kaktusi kasvatada, isegi need suretan ma välja. Ju on vaja pealehakkamist ja küll siis see aiandus ka hakkab välja tulema, aga praegu ma veel ütlen emale, et võta see aianduse asi enda peale. Ja ta võtabki :)

Maasikad

Meie maja juures on ka maasikapõld, suur ta ei ole, aga 5 vagu on ikka. Kuna me olime hõivatud muude tegemistega, siis jäi põlluharimine taha plaanile ja maasikad olid ikka väga rohtu kasvanud. Täna arvasin, et võiks selle ikka üles harida. Mees muidugi arvas, et tõmbame trimmeriga kõik maha ja paneme uude kohta maasikad. No igatahes sukeldusin ma täna sinna põldu. Ja, mis seal pattu salata, see maasikapõld seljatas minu. Sain kolme tunniga ( muidugi mitte järjest tehtuna, vaja ju vahepeal süüa soojendada, kaksikuid mööda hoovi taga ajada), kaks vagu enam-vähem tehtud. Kuigi kõblas oli mul natuke jama ja päris kenasti need korda ei saanud aga asi seegi. 3 vagu veel :))))

suvi on käes!

Nagu muinasjutus :))))

Nii palju rotisitta ja kraami oli lae all

Lagi praegu, miski papp on seal veel peal, miljoni naelaga kinni löödud

Kööginurk

Üks sein on köögis savist

Enne oli maja selline

Nüüd võtsime tõrvapapi maha ja näeb selline välja

Nädalavahetus maal oli suurepärane. Saime nautida kõike seda, milleks me selle maja ostsime- natuke tööd, natuke grilli, natuke õlut, natuke nalja ja palju linnulaulu :)

Meie esimene paljaks kooritud tuba

Sain täna tehtud lõpuks pildid ka sellest, milline meie pesa praegu välja näeb. Esimene tuba paljaks koorituna.

Meie majas põles volbriöösel tuli

Volbriööl olime esimest korda Kasesalus ööd. Tööd ei planeerinud endale selleks ajaks ühtki, lihtsalt tahtsime puhata.Muidugi kaksikud poisid ei lase sellisel idüllil juhtuda, seega ajasime pool õhtut neid mööda hoovi taga ja magama minek jäi hiliseks. Seega oli kaks üleväsinud väikelast ja elu oli huvitav. Kütsime ka ahju, kuid ega ei tunneta ju veel, palju kütma peab, seega hakkas öösel magades ka külm.

Ja siis muidugi see hais. Rotisitta on ju kõik laealused täis ja see levitab vägevat haisu. Meie plaan lammutada vaid üks tuba korralikult ja siis vaadata edasi, sai laienduse- koheselt peab kõik laed lammutama ja tapeedid maha võtma, selleks et rotistt pluss laibad saaks majast välja. Akendele peab orgunnima hinged, et saaks ka aknad lahti teha ja tuulutada. Oh, oleks nüüd noori tublisid mehi, kes tuleks appi, saaks kiirendatud tempos asjad tehtud. Peab vist talgud orgunnima.

Lagi ka langes

Laupäeval käis mees üksi Kasesalus, kuna lapsed olid haiged. Olime kutsunud korstnapühkija, kes pidi hindama küttekollete olukorda ja puhastama ka. Korstnapühkija arvas, et küttekolded on ok, kuigi võiks mõelda pliidi ja soojamüüri uuesti ladumisele. Suur ahi pidavat olema vana leivaküpsetus ahi, mis on ümber ehitatud. Katusele ta minna ei julgenud, aga saime lehe, mis tõendab, et korsten pigitanud ei ole ning kõik on ok. Ja siis võttis mees üksi lae maha.......

Enne oli täitsa valge

Must lagi on meie toal

Lae all oli selline looduse kunstiteos. Arvatakse, et vaablaste pesa.
PS. Kui vanas majas lage hakkad maha võtma, siis võid sattuda ka otse pööningule. Meie oleme seda kogenud juba kaks korda (esimene kord linnamajas)

Rääkisime enne maale minekut pikalt kraanikausist, et milline peaks see olema. Otsisime netist pilte ja vaidlesime ja vaidlesime. Lõpuks meeldis meile mõlemale suur portselanist massiivne kraanikauss. Järgmisel päeval leidis mees maalt lillepoti, mis näga kahtlaselt kraanikausi moodi välja. Ja oligi, peaaegu see, mida me tahtsime :) Fantastiline. Soovi ja su soov täitub :)))

See ongi remontika

Järjekordne laupäevak

Saime täna jälle lapsehoidja ja võimaluse maja juures laamendada. Tänase päeva eesmärk oli võtta tapeet ühest toast maha ja eemaldada lagi, kahjuks jäi aega väheseks ning lagi jäi veel seekord puutumata. Tapeet sai aga eemaldatud. Leidsime seest poolt ka mäda palgi, mis on ikka väga tohletanud ning naelaga saaks sellest läbi vabalt. Laes on praegu õhuke papp, mille all on lauad ning laudade all omakorda vana lagi, milleni me tahaksime jõuda.

Enne ja..
pärast
Köögi kõrvalt toast avastasin peale vaipade ja linoleumi kihi eemaldamist luugi, mille alt avanes selline vaatepilt. Ise-enesest hea mõte kasutada vaba ruumi kola hoidmiseks :)
Mina tahtsin seda maja selle esiku ning nende uste pärast:)

Hakkasime lammutama

Käisime täna lausa mitu korda Kasesalus, süüdi ikka loll pea. Ärkasime varakult üles ja panime kell 7.45 minema ning 10 meetrit enne kohale jõudmist tuli meelde, et VÕTMED JÄID MAHA. No käisime siis tõime võtmed ja saime poolteist tundi hiljem koristamisega pihta hakata. Võtsime köögis natuke tapeeti maha ja eemaldasime põrandaplaadid, siis lammutasime ühe sektsioonidest ja kohe palju paremaks läks üldine olukord. See on muidugi kuidagi naljakas, et olukorda tegelikult hullemaks tehes( ehk tapeeti maha võttes) saab olek seal paremaks, aga nii see on. Järsku saab sellega seoses asi rohkem meie omaks. Samas muidugi on lausa patt nii ilusatel palkidel tapeedi all olla. Nüüd tuleb järgmine kord ka teisest toast tapeet maha kiskuda.

Köögipõranda plaadid
Köök pärast
Sektsiooniga.......
ja ilma

Vaat kus lops

Minu suuresti kiidetud arhailine maamaja on hoopiski vana poolenisti lagunenud rehielamu :))))) Käisime täna koos Vana aja maja spetsialistiga maja vaatamas, et renoveerimisplaane teha ning saime teada, et saviosas on rehetuba olnud ning imelikud savimürakad maja otstes tähistavad vana rehealust. Tegemist siis suht unikaalse ehitisega, kuna saviosaga rehielamuid pidi olema vähe ning kui oleks ka rehealune säilinud, siis oleks tegemist lausa arhidektuurimälestisega. Kahjuks on juba maja ehitades konstruktsiooni vead tehtud nimelt on sarika vahed liiga suured ja see ei kanna katust välja, ka mitte laastukatust. Sarikad ise olla ok. Kogu eelnev ongi tinginud saviosas ühe seina välja vajumise. Palgiosa on suht heas korras, praegu suutis ta leida maja esiosas paar mäda palki, loomulikult võib neid lisanduda kui me mõne toa lahti võtame.
Praegu sellist otsest renoveerimiskava ei saanudki, andis nõu, et tasakesi tegeleksime vundamendi ja tubade lahti lammutamisega, siis vaatab edasi.

Pühapäev Kasesalus

Lumikellukesed on juba väljas
Leidsime laua ja tooli, köögis oligi puudus neist :)
Meie saun ja kasvuhoone
Meie maja

Käisime eile maja juures koristamas, sai kohe ilusam ja parem kui plastmass vannid ja kausid ukse all ei vedele. Korjasime ka 3 suurt prügikoti täit bemiidi tükke. Mees kolistas aida ja maja pööningul, avastas igasugu toredaid asju. Saime kööki laua ja tooli ning lapsed said endale poti koos tooliga.

Mis ühe jaoks inetu see teise jaoks terve maailm

Maakler ütles selle plastikakna kohta nii ilusasti, et see et meile tundub see aken karjuv vägivald aga see ei tähenda midagi, mõne jaoks võib see olla maailma kõige olulisem. Ja nii ongi:)
Pilt sellest hetkest kui see maja kuulus juba meile- 22.märts kell 16.34

Käisime jälle

Käisime pühapäeval oma majakest vaatamas koos ühe ehitajaga, kes arvas, et savisein on sellepärast viltu, et sarikad on tehtud laastukatuse jaoks ning bemiidi lisamine oli liiga suureks koormuseks sarikatele. Tundub loogiline. Niiet kui tahta eterniit katust siis peaks sarikaid lisama ehk räigelt pappi välja käima selle töö eest. Odavam tuleb vist ikkagi laastukatuse tegemine. Laastukas ongi ilusam :) Ja saime ka hea mõtte, et aidale võiks proovida laudkatust panna. Muidu on maja juures väga porine ning savine külatee on nii pehme, et kartsime tõesti sisse kinni jääda. Suurel reedel proovime vast minna koristama maja juurde, kui ainult ilm ikka soojemaks läheks ja maa ära kuivataks. Muidu on see minek sinna ikka suur risk.
Oleme otsustanud ka Vana maja MTÜlt tellida renoveerimiskava. Loodame, et saame sealt häid ideid, kuidas ja mis järjestuses me peaksime maja renoveerima ning eriti huvitab meid palkide olukord, väljast poolt tundub, et palgid ei ole mädad, isegi alumised palgid, kuigi vundament on suht madal.

Miks ja milleks....

Mu mees on tahtnud maale elama minna juba miljon aastat. Tema lapsepõlv möödus Põlvas konnates üksi mööda metsi ning see vast on vajutanud temale sügava jälje, et maal on lahe. Mina olen olnud maakoha suhtes skeptiline. Põlise linnalapsena oli maale minek sügavalt aut ning eriti häiris tiinekana, mind see, et maal pole ju Mtv-d, seega mida on seal teha. Kuigi maal veedetud suved on tagasi vaadates ikka lahedad, see kuidas ma hommikul kella 7 ajal lehmi karjamaale viisin ja vasikate eest hoolitsesin. Kuidas me vanaemaga laudas lehmi lüpstes laulsime. (Tegelikult lüpsis lehmi ikka tema mina konutasin põhupallide otsas). Muidugi pubekana, keeldusin ma päevade kaupa toast lahkumast ja kuulasin makki, aga enne seda oli suht ok. Mäletan kuidas ma vihkasin heina tegemist.
Kui meil sündisid lapsed, siis tundsin esimest korda, et linnas on nõme. Jalutada saab koerte poolt täis situtud parkides (miks nii paljud koera junne ei korja, mina ei saa aru), pinkidel käratsemas a-sotsiaalid või muidu eluheidikud. Eriti nõme on olukord meie lähedal asuvas Karu pargis. Sealt tasub eemale hoida, kui sots toetuste maksmise aeg on. Igatahes tundsin, et oleks vaja koht, kus lapsed saaksid joosta ja mängida. Alguses oli mehel ikka see jutt, et linna lähedale vaja osta maja ja siis läheme sinna elama. Eelmine aasta vanaema sünnipäevalt tulles (märtsikuus), vaatasin igatsevalt tee kõrval olvaid majasid ja mõtlesin, et küll oleks tore, kui meil oleks ka selline koht ja siis ma pakkusin välja, et ostame maja, aga teeme sellest nädalalõpu maja. Et oleks üks koht, kuhu linnast pageda. Ja kompromiss minu ja abikaasa soovide vahel oli saavutatud.
Hakkasime siis kohe maju vaatama. Leidsime juba teise vaadatud maja meie oma olevat, koht oli tõesti ilus. Kahjuks oli seal renoveerimist alustatud ja kogu maja oli puhtaks tehtud ning seal sees polnud võimalik elada. Pank aga sellise koha ostmiseks laenu ei anna. Peale selle puudus meil sissemaksu raha. Alustasime siis raha kogumist ja vahel käisime ka mõnda maja vaatamas. Selleks kevadeks oli raha koos. Alustasime väga tõsiseid uuringuid ning leidsime Ahja lähedalt ühe maja, mis meile meeldis, kuid mille hind oli soolane. Samas puudus majapidamises kaev, see oli täis aetud ja tegemist oli ka madala kohaga, ehk kevadel oli seal uputamist oodata. Ja tiik oli ka sel krundil. Väikeste lastega oli see ikka suur miinus.
Siis leisime jõgevamaal ühe maja, mis tundus vaatamist väärt ja helistasime maaklerile, kes soovitas meile hoopis Kasesalu talu. Mees oli väga skeptiline selle maja suhtes, kuid leppisime kokku aja, et seda vaatama minna. Seda Kasesalu talu olime kv-st küll näinud, kuid pildid olid selle maja kohta suht õudsad ja korrakski ei tekkinud mõetet seda vaatama minna. Kuid........ kui me õuele jõudsime oli selge, et sellist maja polnud me kogu otsimisprotsessi ajal näinud. Tõeline maakoht, mida polnud remondiga ära rikutud. Majja sisse astudes võitis esik mu heaks kiidu, kuna seal asetsevad uksed olid nii väikesed, et pidid kummardama, et sisse minna. JEEE, tõeliselt arhailine koht. Vesi oli lausa sisse toodud ja elektrijuhtmed olid kõik uued veetud. Ja hind, lausa suurepärane, millise pärli me saime nii väikese raha eest. Jah, sel majal on ka miinused- pool maja on savist ja üks savisein on viltu, katused on mõlemal majal läbi, aknavahed on makrofleksi täis lastud, aga see kõik on parandatav.
Ja nüüd ongi meil olemas tõeline sara, millest meie kujutlustes tuleb maailma kõige ägedam talukoht.

Algus

Pool maja on savist
Plastikaken, mis peab kaduma
Vaade on OLULINE

Ait on heas korras, vahetamist vajab katus
Saun on tore ja korralik
Meie sara
Fantastika :)